NB! originaaltekst siis www.hillclimb.ee – mõnda aega tekstid paralleelselt mõlemal lehel!
2008 panid mäkketõusjad just Motoexotikal aluse nö ametlikule mäkketõusule ning viisid oma ala Eesti Motospordi Föderatsiooni alla. Kolm aastat hiljem 19 märts 2011 planeerivad mäkketõusjad taaskord nõu pidada. Seekord on küsimuse all, kuidas edasi minna? Välja on pakutud idee luua Eesti Mäkketõusu Ühing. Kas mäkketõusjad vajavad oma ühendust, et mäkketõusu areng jätkuks? Kas ühingu kaudu on ala juurde lihtsam rohkem finatsvahendeid tuua? Kas üheskoos oldaks rohkem kuuldavad? Või toimib kõik klubitasanditel niigi hästi?
Et eelnevalt loetletud küsimustele vastused saada on nõupidamisele oodatud kõik mäkketõusjad ja mäkketõusuga seotud inimesed. Kõigil huvilistel palume oma tulekust teada anda.
Üles pannakse ka mäkketõusjate boks 18-20 märts. Koosolek aga 19 märts algusega 12.00. Info mäkketõusjate boksi kohta: Riho Kollist (riho.kollist@mail.ee)
Info koosoleku kohta: Katrin Kivi (katrin@hillclimb.ee) Telefon: 5625 6596
*Koosoleku päevakava: 1. Milline on parim võimalik viis mäkketõusuga edasi minekuks (võimalik ühingu loomine, milliseid funktsioone täidab, kes ja miks jne Kui ühing luuakse, siis ka põhikirja läbi vaatamine ja juhatuse valimised) 2. Mäkketõusu reeglid (kuidas toimib 2011, millised suunad 2012 ja kaugemas perspektiivis; kes ja miks?)
Head sõbrad, vastu tulles Teie soovile olen tõstnud Off24 aadressile www.hillclimb.ee
Hillclimbi lehel ei toimi kõik veel päris tõrgeteta, kuid liigume selles suunas, et Off24+hillclimb.ee muutuks veelgi arvestatavamaks infokandjaks ning oleks atraktiivne leht, kus ringi kolistada
Veebruar on eriti rikas sünnipäevade poolest!
Südamest õnne!
9.veebruar – Silver Grigorjev – mäkketõusja
13. veebruar – Hannes Leitsalu – Eesti Meister 2010
16. veeburar – Andrus Küttä – mäkketõusja
18. veebruar – Väino Laisaar – biker.ee
18. veebruar – Rainer Nikiforov – Motobox
21. veebruar – Margus Pilt – Radio Mania
23 veebruar – Marko Kriiva – mäkketõusja
28. veebruar – Lauri Drubinš – Rohelise Käbi Tiimi Manager
Kolmandat aastat Le Touquet’ rannaenduurol osalenud Riho „Lärm“ Kollistil jäi sõit seekord tehnilise rikke tõttu pooleli. Mees jagab sellegipoolest oma muljeid.
Võrreldes eelmise aastaga oli ilm külm. Mõlemal hommikul oli külma umbes kahe miinus ja kahe plusskraadi vahel. Tsiklid olid hommikul täiesti härmas. Samas oli ilm päikesepaisteline ja ideaalne selleks sõiduks.
Quade oli stardis 500 ja nagu ikka, lasti neid stardis 10 sek vahedega umbes 50 kaupa. Tsikleid oli stardijoonel aga maksimum, mis starti lubatakse: 1050.
Sel aastal sõideti rada teistpidi ringi: ilmselt ohutuse mõttes ja ka sellepärast, et vesi oli rannale veidi lähemal. See tähendas, et pärast starti ei olnud mitte 8 km täisgaasiga sirget, vaid ainult 1 km, peale mida tagasipööre ja vastupidi ringil siis see sirge. Pean tunnistama, et mulle meeldiski teistpidi ringi rohkem sõita.
Eelmise aasta tulemuse põhjal, mis mul oli 137. koht, õnnestus esimest korda pääseda viimaste seas stardipuu taha esimesse ritta.
Et alguses sõideti ainult 1 km pikkune sirge ja mindi kohe ringi peale, siis tekkis kohutav ummik paljudesse alguses olevatesse kurvidesse. Kogu esimene ring kulus 1050 tsikli puntra lahtiharutamisele. Alates teisest ringist oli keha soojaks saanud, pundar laiali hargnenud ja käsi, mis alguses suht täis läks tänu vähesele harjutamisele Eesti suure lume tõttu, lahti tulnud ja sai täiega sõitu nautida.
Peale 1,5 tundi sõitu käisin tankimas, seejärel suri järgmisel (viiendal) ringil tsikkel korra rajal välja ja kahjuks enam ei käivitunudki. Kuna KTM 505-l puudub kick-starter, siis polnud enam võimalust käima saada, sest probleem oli uues akus, mille olin enne starti soetanud. Kas viga oli akus või aku laadimises, see selgub kodus, aga selge on see, et vana rattaga pole ikka mõtet minna sellisele üritusele. See masin oli mul juba kolmandat korda Le Touquet’ võistlusel.
Õnneks juhtus kogu asi küllatki boksi lähedal, kuhu umbes 30 minutiga suutsin oma tsikli suure vaevaga lükata. Kuna sõita oli jäänud veel vaid 40 min, siis pidasin targemaks mitte rajale tagasi minna. Käima oleksin veel saanud boksis tsikli lükata, aga keset rada pole enam midagi teha, sest paksus liivas käima ei jookse.
Finišiprotokollis jäi mulle seekord kirja 621. koht.
Võitis Belgia krossistaar Steve Ramon (Suzuki), teine oli Jean-Claude Mousse (Yamaha) ja kolmas Milko Potisek (Honda). Seitse esimest meest suutsid kolme tunniga läbida 11 ringi.
Tehnilises kontrollis olin juhuslikult koos sellise kõva KTM tehasesõitjaga nagu Cyril Despres, kellega sai juttu aetud Romaniaxi teemal, kuhu plaan sel aastal jälle minna.
Eks järgmine aasta uuesti, mis s…..i , see uuesti. Kindlasti uue tsikliga. Hetkel teel koju keset Saksamaad. Kodus anname saanidega kuuma, laupäeval juba Väike–Maarja Eesti meistrivõistluste etapil.
Teade !
Soome laagri kuupäevad on 21-24 aprill. Organiseerijate kinnitusel on lumi kindlasti läinud selleks ajaks. Ärasõit oleks kolmapäeva õhtul. Toimumiskoht on Tampere lähedal. Praeguseks on kokku lepitud ööbimised, toitlustus, instruktorid ja treenerid, ca. 150-200km eht soomelik radasid, jne. Lisaboonusena on tasuta 24h krossihalli kasutamisvõimalus. Seekord erandina saab kaasa ka krossitsikliga. Ülesõidud mööda avalike teid teeb siis lihtsalt kaubikutega.
15 jaanuar toimus Valgamaal, Lutike külas ,Leigo talus esimene mootorkelkude kestvuskross.
Paljud sõitjad nimetasid seda võistlust ajalooliseks sõiduks, kuna varem pole toimunud ühtki mootorkelgu võistlust, kus korraga stardis oleks enam kui 50 kelku.
Kokku osales sel päeval 52 mootorkelku. Võistlusklasse oli kokku 5.
Kuna tegu oli üritusega, kus soovisime promoda mootorkelgu sõitu, siis starti olid oodatud absoluutselt kõik mootorkelku omavad mehed ja naised.
Rada oli maha märgitud mägisele maastikule, järvede vahele, millel ringi pikkuseks oli 4km ja mida kiiremad sõitjad suutsid 1,5h jooksul läbida 18 korda. Ilm oli päikesepaisteline ja miinus 8 kraadi – seega parim, mis kelgusõiduks olla saab.
Rada ,mis oli rajatraktori poolt siledaks tehtud, muutus umbes 30 minutiga üliauklikuks, mis harrastajatelt nõudis suurt pingutust, et 1,5h vastu pidada.
Open klassis saavutas esikoha Tarmo Raig, teine oli Lärm ja kolmas Meelis Mäeuibo. Hobi klassis jagasid poodiumi kohad : Kristjan Kadapik ,Tõnis Kruusmaa, Janar Melliku. Beginners klassis : Andras Metsa , Rando Tumala, Lenno Tobreluts. Matkakelguklassis : Margus Kesküla,Sten Sois , Raid Päärn. Klassis team : Kaur Tiisler,Paul Tiisler , Heiki Murula, Martin Lepiksoo, Hardi Kuklase, Keiro Lukk.
Edastan Jakob Saksa üleskutse osalemaks enduro treeningsarjas:
Kutsume osalema enduro treeningutel! 2011 toimub ISDE (International Six Days of Enduro) Soomes. Kindel kavatsus panna Eestist kokku rahvusmeeskond ja samuti klubimeeskondasid. Plaan on teha suurema pundiga koos trenni kuni augustini.
Võtame ette ühiseid treeninguid, koolitusi, võistlusi Eestis, Lätis ja Soomes, treeninguid nii siin kui sealpool lahte, kummivahetustrenni, jne. Treeneriteks on Toivo Nikopensius ja teised kõvad sõitjad Eestist. Soomest on loota abi mitmekordselt ISDE võitjalt Petteri Silvan-ilt, 4 korda klubimeeskonnaga osalenud Reio Karppinen-ilt, jne.
Tule löö kaasa! Programm on kõikidele avatud! Kui tahad ISDE-l sõitja ja oled kiire sõitja, siis saad rahvusmeeskonda. Kui oled vähem kiirem ja võtad asja rahulikult, siis saab kokku panna klubimeeskondasid (3 sõitjat tiimis). Kui ei taha üldse 6-päevast sõita, siis tule osale ettevalmistusprogrammis ikka – kui muud ei saa, siis saab sinust kindlasti lihtsalt parem enduro sõitja.
Seni on nõusoleku andnud osalemiseks Toivo Nikopensius, Tõnu Kallast, Urmas Põldma, Riho Kollist, Mart Meeru, Egon Üpraus, Vaido Kalm, Jüri Brauer, Mehis Meibaum, Almar Proos, Jakob Saks. Oodatud on kõik, sh krossimehed, traielisõitjad jne..
Esimene ühine treening on 22 Jaanuar Paikusel. Kuna Soome rajad on paljuski metsas puu ümber ukerdamised, siis lähme baarutame natuke Toivo sisseaetud rada Paikuse metsas.
Päevakava:
10:30 kogunemine
11:00 koosolek
11:30 treeningute algus
Kogunemine: Paikuse kooli juures (kus on enduro võistluste start ja boksid). Sealt sõidame edasi treeningpaika.
Veelkord: Programm on kõikidele huvilistele avatud! Ka neile, kes niisama tahaksid trenni teha, ilma suuremate võidusõidu plaanideta. Eriti ootame kaasa lööma nobedaid krossimehi!!!
Tulge siis kõik kohale, kasvõi lihtsalt trenni tegemise mõttes.
Kohtumiseni!
Jakob Saks
EMF enduuro komisjon
Pilt on illustreeriv ja pärineb Aravetekeskuse koduleheküljelt.
Head uut aastat kõigile
Et motorahvas niisama vedelemist ei talu siis infoks, et Lärmil taas plaanis midagi põnevat. Mees kirjutab ürituse kohta nii:
15 jaanuar toimub esmakordselt Valgamaal, Lutike külas, Leigo talus mootorsaanide kestvuskross” Leigo Järved 2011″.
Raja pikkuseks on 4-5km, mis on maha märgitud väga põnevale mägisele maastikule Leigo järvede vahele. Et tagada võistlejatele võimalikult hea raja kvaliteet, siis on Kuutsemäelt appi palutud spetsiaalne raja traktor.
Sõidu pikkuseks on 1,5 tundi ja start antakse keskpäeval.
Korraldajad ootavad starti absoluutselt köiki saani omanikke.
Võistlusel saab: open, hobi, matkakelk klassis. Samuti on võimalik osaleda Hobi team klassis, kus osaleda saab kaks sõitjat ühe kelguga, et oma jõuvarusid jagada. Eraldi klass on ka vene päritolu “Buraan” saanidel.
Täpsem info, juhend ja registreerimine siin : http://www.msport.ee/index.php?page=163
NB Algselt plaanitud 16 jaanuaril Mootorrataste jääraja kestvussõit,jääb väga halbade jää tingimuste tõttu ära.
2008 panid mäkketõusjad just Motoexotikal aluse nö ametlikule mäkketõusule ning viisid oma ala Eesti Motospordi Föderatsiooni alla. Kolm aastat hiljem 19 märts 2011 planeerivad mäkketõusjad taaskord nõu pidada. Seekord on küsimuse all, kuidas edasi minna? Välja on pakutud idee luua Eesti Mäkketõusu Ühing. Kas mäkketõusjad vajavad oma ühendust, et mäkketõusu areng jätkuks? Kas ühingu kaudu on ala juurde lihtsam rohkem finatsvahendeid tuua? Kas üheskoos oldaks rohkem kuuldavad? Või toimib kõik klubitasanditel niigi hästi?
